The Kunama is a minority ethnic-group living in the western part of Eritrea.This page exposes the unjust and discriminatory activities of the Eritrean government. It also participates in the political dialogues in Eritrea.

Welcome to  BADEN - Kunama.Com

  Home / Arabic / Tigringa / Feedback

Home
Land
Language
Customs
Beliefs
Folklore
Perspective
Genocide
Report
Information
News
KCS
kpdp
Opinion
Music
Contact
Announcements
Articles
Links

 

All the forces waging wars of „Genocide” against the Kunama people ,aim at disrupting and destroying the Kunama people’s traditional “ethnic identification marks,” their “egalitarian social system” and their traditional system of “commonly owning and administering their native and ancestral land”:


 

 

 

TOMA FADA (Moli Kona) Barentu 1994

Tammatabbu ande „TOMA“ famuna, sellasittabbu dede Toma famuna. Dede toma fang karemma kulabbu sellasittabbu Darke sadiala karemmala sudakin femma ua okolanni, abishena okodoka  oinabbu „Koa“ aus koshodina dorabudia. Oinaena fengki otukokama „AIFOANA“ shokolella alloka fakangki nna tokonena koggamunan ditta sergabbu naumunni. Milimala garmatte sesette hamubbu uliokasi kokataua gamuna. Sesai shebbare kishea hammikamiliki aniottabbu domubbu lakamubbu, sesa kouitiki seketala atta faski otta faski aus koshodibbu batti attabbu uga kokana ottabbu sadoa/fakla kokana.
Batti aus koshodima kulabbu uginoae bubie oina „GERGEJJOA“ fangkoiaki aungki sesia datia kosima firkingki aumubbu sese kugurkikaki gamuna ashi „KOKALA“ kikinata.

„KOKALA“ mikamilia boram koske alleking kalia „KAGNA/MAJAM“ koskeno laumunni. Akura laus kishimoa „sara humma“ mikibbu sellata lingki mitena abbaria galadata. Sara buta kishamma kishea shinna mitenni, nnae Toma fadala kominimoa. Tama oinaking “KONALA” fammoa TAIKANABA;KARINA; KOLLUKU;KUFUTALE; AGANI; DAGILO; FODE ashik DOKIMBIA ki isgasunata. KONAkin kimma kishea “AKURA” kollimme o Toma famumme, nna tama godimena okoda. Konai akura kollimma shoski kollinni. Konai Toma famumma kishea ouibbu ishina. Nna Konakin kushutti gasuma datan ditta uagellekin iomme. Halatena bubia Konaking fesuma data, oinabbu KONA suka taggima.
Kone „AKURA“ ollibe? Kone Toma fambe? Nna furdena Konaking kimma kishea baliata kosananni fogadabbuna.

Sada abbaria „FAKALAndea“, tama ditta aranta katakema ashi fanakala kishe sadala nengeng koinake. Kishasi sudda nimema kishea „SADA“ nia nikiki arsa nirsa nishobbu olle nengesuna. Oina dea sadammoa ditta fakala. Fakalaking sadan doa kafegedake tur kai nengemossi.

TOMA FADE BARE:- Andengngana Damadengngana

1.- Andengngolle ka „JUNA“ ela nitenikana. Junana tetterana nite nikaki sidaba kobama fardossi/adagossi niki nidorona. Uia fanaka ke uanno olutabbu suda kiddimala akkai nasuru nakana, shigidangai nasuru nakanasi toma dagasakala lenunan ditta adagala/isala lenunni nna tama gomamena. Oina fanaka toma lenkgi shigidia ulia kokosuru kokomalana. Toma famma „MANNE“ itossi kolibbu sena milli mikana, tetteroana fakaloana kakkongki toma lengki agaraida milomoae bube mikosuru mikolabbu batti aba naiki ainangam nateki tomokolle natuki nachinaiaki, abarma nate natuki nachinaiaki, asattolle aunaki nashodiki nanatebbu agaraida olomoae badanga kasaki „IA RABBI DUNGGUL MASHKOL“ galada lida Abilisa nainamme, laganga abaesi tokoninna serginna nasameke nuna. Amesi baia lauasuma koa bartungnga natekengki okoshodina. Toma mikadokabbu ashik tokola immiliki michimiaki midena. Tama oinakin mide milia „AMBO OJA OJA ; TUKUNA OJA OJA” muna jira mijirana/ hoda hongki. Tomoa fangki oina minanama kulabbu koibellam kosimme o datellam kosimme, nna Ande toma fada.

2.- Dede toma fada.- dede toma fada fardollenume, itakakin kotelana, abbaria dagasakala len nishobbu. Uiella Andengnga uiella Dedengnga asatta uioa fanaka suba “KOKALA” oinabbu matena.

“Ananga launuke mamoa” enasi kokelammabbu Akura lauski uidokabbu gosumossi “BALANGNGA” nitareke. Kekangatabbu kishmoa naun naulamanno goskoski galla kulabbu ulia shabosuia heskiki kishonossi kekeattabbu kishana. Abbaria lida kasoda afiatos kolanasi. Kognumabbu gon nokossa imingkoski haida taggimam ebinina. No ….. ke alle ka otta ka, ke ita gada, hamika ka, angkorada kino muna. Gallai shebana keggosuna eiafasumme ebabomme. Ke ita kokibbu hai “TARBA“ laungkema gada muna. Ngka Tarbi? „KOA ITA GADA“ mubbu sara humma kokkolobbu mateki „ANGKORADOA“ NAGIL borolle ai kommi koshibessa matakemme. Mateki „Majala“ machchoki/shimaki mangama kulabbu koa sambatai berena gosummia sadakin ningis tagamos kosiana feski gasuna. Majiala sada mammike. Oina lausuma koa kekala kishakoma maliki matema okitolle mashodiki massuke. Kekangata kishammoa „ANANGA“ maulake dabbu matarebbu ikas kidekoki kossa kossuki gosuna.
Tama Kolluke kisha, Fode kisha ame „KASHSHAI-MUNA“ itinggirino sesa kokono mateki masulluma gomake. Ame Kashe olliesi ai aminina dadinong koinake. Lakin imedea baiskiano sesa kokono masusu gomama tammata.
 Oinakin angkoradinanume datinanume, jibanno lausuma dabbu kasi jiba mabomanume tur badioa dea jiba kibomoa ditta emenume.

TUNGGULLA/FOMFORA AKURANA KOSKE:-

Amfure kishe ita kolimala kamalongki gomma ibingkiabbu sesa kotena, oina akura taggima. Sesoabbu ulia afiatos kolana. Tama Akura laungki osakolimma kishea kokobam ibininabessa sesa mitemolle koa badia ollebbu kobinina. Galla kishina au gallai bare gosuna ibalenasi.Ide kokoboai okuia akuroa sanatellala kilab kishana. Ai angkoradi kominibessa nna „ASA FRATAMMAKI” makidamolle “ANDOAE” ai kolli kosagebe, mema data ai koki kosageno koassi ibinibessa “ANDOAE” kishamma kishea amena matakemme. Ide niki launna mema binoka kebinina euinasi kosimme lusheoka gon nokossana sanatai salle kulabbu ebinina. Ka badellam abingke dabbu hakima fulkununa atta otta gangki nimin nokosibbu baiskeabbu kala gamu “TARBA” lauskema mubbu afata humma kokibbu miteki musullumabbu eboki kodie borala kuna.
Kodana aura kosimme aisi ashi kodorki anis gasuma assi koke. Ame ulangasi “TARBA” lauda anda kokaila. Fogamaki laummashia afiatommakolana shomaki mauinni.
Laun nutaki nokormea aineam uleasi nokotareke, memoa ebinina uleala ditta dugulela shilisumme o kodeal shilisumme, tur ulelanda laun nishimossi kebinina.

 

Send mail to baden-kunama.com with questions or comments about this web site.
Last modified: 24/09/10 © 2000-2011 by Baden Kunama