The Kunama is a minority ethnic-group living in the western part of Eritrea.This page exposes the unjust and discriminatory activities of the Eritrean government. It also participates in the political dialogues in Eritrea.

Welcome to  BADEN - Kunama.Com

  Home / Arabic / Tigringa / Feedback

Home
Land
Language
Customs
Beliefs
Folklore
Perspective
Genocide
Report
Information
News
KCS
kpdp
Opinion
Music
Contact
Announcements
Articles
Links

 

All the forces waging wars of „Genocide” against the Kunama people ,aim at disrupting and destroying the Kunama people’s traditional “ethnic identification marks,” their “egalitarian social system” and their traditional system of “commonly owning and administering their native and ancestral land”:


 

 

 

KUNAMA KOSHERA LAGA (IOMA LAGA)  KUNAME KOKOSHSHEMA KE ANNAME:-Woldesillase Adalte Gaburette Amashene barie.- Galli Ela (Barentu, 1994). Assi tukumu.

DUNGGUL - Addala Udi (Barentu, 1994). Assi tukumu

 

KUNAMA KOSHERA LAGA (IOMA LAGA) Galli Ela

Kuname AXUMkin kaloke. AXUM kiua „BADENda“ kokidama „LUGUSA“, ikka kida „LUGUSIda“. Badenma ela gera kesa keleki maila/manderatada tama HAILE SELLASSIE illimena kokalabbu „dada fatakas killoki“ elolle kisongkoloke. Okodokabbu ikkette goskinamala Dala „Menelik“ danno iki Badensi aba ellala godina henake dako dilla aikedinoski kokelake. Ai unu ishigola godda baia inammema auabbu godiske Badenma. Menelik serga kadatabbu kitakikki gosso Baden tokana kadatabbu goske. Ellabbu mingana ellabbu minona ide ikkesina samoka somom mishoki mika gomminake.
Menelik deda aburanno Badensi ikidaki goddanno godimabbu ellokala burkedinnibeske. Godima kulabbu die dugula kasama ai kossoski kobingke Badenma. Menelik iki oina Baden kosima Kuname uagottabbu kita kikamala Dala kodiena ellaidabbu otta kokoli koliki otakokki gongke. Dalaida attab gommoae Baden kisha kisha kodigingki otta dale uagotta koggangke. Baden kisha addam feski dale kisha kidigingki dale uagotta koli gaske. Okodokabbu komin kokosima Dala koshera fannas kishake.

Dale kishette Kuname kishette sese adda song kikakolimala dale kishatte Kuname kishatte moda mongke. Kunama kishoa dalasi ifalki menabiab kibinimala ausso agasiala inam koski feskejiki ita kiki Menelik kisasake.
Menelikma Badensi ikidaki ekke akka koiafangkeske. Badenma agarie kubucheno Menelikna agarie kubucheno eliki deda „ACHCHOA“ naungke dabbu misameke. Olimala dede okoneneki bubie hoda (oda) ongkokoske.
Ta deda „ACHOCHOA“ aikellenommala dede fengki ame achcha mantimmengke. Tur nnate oinatte mommo mafulke ditta agasangala achcha  kosimmemmo odegangke. Oina isham ngerabbu kudake ditta baia kosimmengke, no dedoae bubie suka kikakolike andoamela. Deda achchoakimma amela achcha kosimmengke nnatte oinatte mommo mafulke ditta achcha agasangala kosimmengke dede.

Badenma koshishini feski Meneliksi ena nna aurenabbu „tara katarekeski“ shaggagabbu kiana hesso ufulke. Oinakin gallai satte (3) gomma kulabbu Baden ibalke. Tama Menelik Kunamesi askama kinaskamake iua Baden ibalema kulabbu  ai nafomu doabbu hesuma damanabbu Kunamesi amboski amuskos kimingke. Kuname AXUMkin fengki okoli gangke. Sella fanaka Dale fengki limma ke okosimmeno bada kisa kolino Kunamette Dalette masa taggima kobachki okoiano Kuname sukoa sakangki inateno dale bada kisano okoda bachokabbu digidenalle lagella „BAHR NIL TIKA SUBA“ danno oina kikikeske Kunamesi. BAHR NILAsi“ kikima lakangkeske Dale. Oina andingnge fanakolleno masoa anidoka aniske ske.

Tama „ALGADENAI“ ngke fanakiolle, kimelabbu „SHILAIdke.“ Ide Algadenena fengki Kunamela masa kotuki iaki assi „GASH SONAsi“ galangkikoke. Bura Marde (Mogorebe) Axum koshere. Tika suba Setit gasuma ardenallebbu Kunamella „ANGNGALANGIdam“ mannos kinake falia anda taggima. Angngalingi homa goddabbu  shukus keleki tokis kinganangke. Sukia „NASHOLIda“ aba Galli Ela uangabbu nantike sukioa. Nabuliana nantike Durkusani Bahr Setitla. Nna aba Tika kebesange okosso kida naino olle kasasano nantike.
„Algaden“ oli dongki Kunamela masa kotuno, mare satte (3) olino imalno mare kussume (5) olino imalno imalke. Uchunoa (koianoa) fanaka mare kontalle (6) okikeske. Bubie kimalki marellossi  farkia oiakolake  komaldala uia kuram isumala unusina oiakeske. Batti sesia makiliakin kilimmoa asumelabbu naugki oggangkeske itomakin. Nabulia nantike. Koiamolle ansanggia aia bangkata lis koiakeske. Baharatte aiatte dogolaino  oinabbu mindia baharata lis koiakeske. Tama koa tauda shongki naumumma kishano nabula ossoka ansanggasibbu ashik mindia ferkedata kosaki oinabbu nabulotta dorangkotuki ofukeske. Batti nabulala uga baidimoa kokala homa ela baingke nabuloa bubia dagasa kokala homa elabbu kodagasi kolake. Ide oina nabuloa nintia koshishinam ebinina Kunamesi fanakolle SHILENA DALENA amingkoinama.

Digidala kella kidia „BAKKAngke“ ununa okodoka mare satte, salle kussume olino bubie kimalki mara akontallossi farkia oiakolake, suda okitala ununa koiake.
Ella „ETEMANIda“ ununa okodoka kisabno mara akontalloa farkia kimalama kulabbu unusina oiake.

Dala Menelik ollioaiking kella kidia „GURJAda“ unusi Dembelas kosameno Kiki olle goske. Oina Kuname maroaikin kella digidenalle gosuma „FODE“ uagenaila kidia „KODDOLdanno“ Gurjama olliai kisameki KODDOL kebingkekosso olimala Kuname ardabbu kokossuke abbaria masa feskedoabbu. Lakin Dale ame amanataingke ske, tur alle ka andam ioki ena kogoishano oinabbu malokengkeske. Koddol fesuma kulabbu agariena femmo Gurjangngala kolikeske. Gurjama Koddolsi ai lagena ududa kamintida gomatoske dilla aikedi kishanassa doabbu. Koddol maidaske. No FAULNAla „MUNDU“ goske, Biara „AMBOBO“ goske, Erennai „SHAUALLI“ goske, Kemili Shila „ADANA“ goske, Gosongnga „GALU“ goske, Adaggari „GOTTO“ goske, Asakangkugna „ANDI NGONGO“ goske, Dabaloti „ARDADI“ goske, Shuminiti „DESTA“ goske, Uniti „ARARABI“ goske, Dole „AITI“ goske, Tuguliti „SHARENU“ goske. Nna bubia mussumolamala koda gongke. Sukenae bubia Sona-Gash kadata.

Tama Tillanette Ingglisette mibachima fanakolle Tillana ejino Ingglisam mannoske. Ingglisam hakumosuma suka HAMASIEN Amashendke Kuname abbaria Eritrea dinai. Dalaimmoai Tigray dinai. Tama Ingglisam iomala Amashene Sona-Gash ingkoloke ekkena Erennai koloke. Daloa kida „MATESda“ iua „ANENEda“ Kunama dinisa kosheria ashi masala saba kobingkokino Anene Mates kishike Anene Fodedina. Mates ka taggimanno Erennaita Dalansuma milomeski ugur kikailoke. Dale dabengkokoski Matesi oiafangke. Mates koiama kulabbu abarma AMASHENE Erennai gongke Gonggoma gongke, Adaggari gongke oina „BOTTO“ sukanno ossina gongke, Alala „GALU“ sukanno ossina gongke, Dabaloti „ARDADI“ sukanno ossina gongke. Digidata Tuguliti „SHARENU“ sukanno ossina gongke. Tama oina masoabbu Kunamesi aiake.
Adaggari galla bishabala kotuke masa agare limmo ukuno suka sakangki olajki okada koloke. Suminiti “DESTA” suka koiano bishabalano imena sakangki okada koloke. Oinabbu Kuname no laga bukunasumabbu ai godi doabbu farke “SHUKURU” kolajke otta, farke ame atta malajke. Lagoa kaila kishano Dale oloki gongke.

KUNAME KOKOSHSHEMA KE ANNAME
Woldesillase Adalte Gaburette Amashene barie

Woldesillase Adal Shuninititte Tugulititte kiake. Tama Gabure unu suba udabbu kiama ka abbaria Alala kiaki Kuname shigide nauski, Lasha kiaki nauski Garmi kiaki nauski, Gadaru kiaki nauski Krot kiaki nauske. Kunama shigida bubia Gabure abaro kanolama. Ide Kunama agara koshshema Woldesillase Adaldea. Tammata Kuname Dalela sheisha koinama nna kokia ambobenakin. Dalette Kunamette shongki ellala oiniomunni.
Ame Shuminiti koiama, Adaggari koiama alle “AGALE BIMBILNA“ fatakamaki gomake. Kailabbu DOLE oiamme ditta , kailoka lakin “GAGE ARISHI” ollieno olloka gongke ke uagata salamummu. E Tuguliti koiamoae Karinatte Kollukutte gongke. Kolluke attile kormabbu Dargabbai (Daggabbai) kokadaki obo gongke.Gage masa intimmoano kokidia laganda Doleno, Dole bilokala  kibo goske.
Tama Adaggarena, Unitena alloka lakamake, makada mainamme.
Ide Gosongnga ellaidena , Erennena, Biarena oinai koshera bubia
SHUKURU gongke.

Galli Ela (Barentu, 1994)

 

Send mail to baden-kunama.com with questions or comments about this web site.
Last modified: 24/09/10 © 2000-2010 by Baden Kunama